pksl kpsl

Kuidas flirtimine käib?
See on üks tegevus maailmas, millega ma toime ei tule. Ma ei suuda ennast flirti nõudvas olukorras tõsiselt võtta ja ma ei saa täiel määral aru, kuidas keegi üldse sellist asja läbi viitsib teha niiviisi, et ta tõesti usub, et kogu see show on tõsiseltvõetav. Kui ma üritan flirtimist alustada, võtab mind hooga üle tunne, nagu ma parodeeriksin iseennast. Et nüüd algab Jimi estraadikava, palun jälgige tähelepanelikult seda lummust, mida ma teile lava pealt tulvan.
Minu lemmikmoment filmist "A Beautiful Mind" on ilmselt see, kus John Nash ütleb Aliciale mõni aeg pärast tutvumist: "I find you very attractive. Your assertiveness tells me that you feel the same way about me. But ritual remains that we must do a series of platonic actions before we can have intercourse. But all I really want to do is have sex with you as soon as possible."

Sellised asjad oleksid lihtsad, kui ma suudaksin pidevalt uskuda, et see, mida ma teen, ei ole naeruväärne. Ma imetlen noormehi, kes panevad reede õhtul oma parima särgi ja parimad püksid jalga, teevad soengu korda (kui juukseid on), panevad lõhna peale ja lähevad kambaga ööklubisse preilisid jõllitama, tantsule kutsuma ja siis kleepuvatel diivanitel neid oma väärtuslikkuses veenma.

Ma olen nüüd viimasel ajal püüdnud mingit nähtamatut musklit pingutades panna ennast ilusatesse tüdrukutesse armuma. Tulemuseks on nähtamatu väsimus.
Vahest nädal tagasi istusime kursavend Margusega õpetaja Tomi kabinetis; Thomas rääkis, et tänapäeval on nii, et tehakse tööd ja armastus võib oodata. Margus läks närvi ja küsis, et "Mis mõttes? Kus kohas see armastus siis ootab?"
Kristo rääkis mulle sama. Et seda ei saa kusagilt otsida. See lihtsalt tuleb või ei tule.

Mu sees kasvab aimdus enda tulevikuminast. Et minust saab üks üksik päss, kes elab perifeerias metsakese lähedal ja kes on võib-olla mõneti lugupeetud inimene ja kes annab noortele nihestunutele head nõu. Ütleb, et: "Jälita oma unistust. Muidu pärast kahetsed eluaeg." Kes tunneb häid inimesi, sooje inimesi, on leebe ja pehme ning lebab siis öösiti kuusinas oma voodil, mõteldes: "Mul on mu kampsun ja mu rahu. Minu kampsunisse summutatud rahu. Minu lõppematu pulmaöö iseendaga. Minu tarkusearmastus, mitte armastuse tarkus."

Mu selgroo sees ja silmades on antidootlik jõud, mis lubab seda pässi - kui ta tuleb - jälgida täies alastuses ilma kõrvale vaatamata. Näha teda tema üksilduse grotesksuses ja teada, et tema - tema - on see, kes elas sissepoole.