pksl kpsl
reede, mai 26, 2006
24/V/2006 Viies võttepäev
Stseen 1/11, 2/11, 5/11
Admirali maja esine, elumaja hoov Tõnismäe kandis, õpetaja Thomase kodu
8:00 - 18:00
Riina, Kersti, Külli, Tambet, Mirtel, Agnes, Virko
Magasin 14 tundi ning ärkasin hommikul pool kuus, mõistmata, kas peaksin olema väsinud või reibas. Vanaema vaatas televiisorit ja tegi mulle siis omletti. Tema ärkab juba aastakümneid nii vara ja läheb tööle arstide asju tegema. Vihmasest taksoaknast enne seitset välja vaadates tabas mind täiskasvanulik-romantiline taju rangest varahommiku tööelust.
Hommikud on ausad. See oligi vist tol hommikul seal taksos, kui väljas sadas vihma ja ma olin möödund öö unenäokohtumisest terve päev nahatu ja hell, kui see tunne oli. Õnneks olid mul riided seljas.
Välivõtete ajaks läks ilm vihmaseks ja tuuliseks ning seal, kus näitlejad mängisid, olid lipuvardad, mille trossid pekslesid vastu poste, mängides helile taustaks metalset plaksumist.
Pärast esimese võtte lõppu lendas Riina Hispaaniasse, kuid embas meid enne ja kiirgas Margusele ja mulle oma heameelt ja ärevust. See on hea, kui näitlejatel pole jäle teha. Eestis on ju nii, et ega filmitudengid näitlejaid ei tunne. Ma ei tea, miks see siiani nii on. Elementaarne, et nagu teatrilavastajad, nõnda peavad ka filmirežissöörid teadma, kellega neil tegemist on, kui tegemiseks läheb. Nii me siis Margusega püüamegi olla taibukad ja võimalikult vähe lollid. Kohe, kui näitlejad tegevusetult ringi longivad kusagil grimmitüdrukute ja kohvilaudade vahel, peaks nagu mure tekkima, et graafikus on midagi valesti. Eesti näitlejad pole ka filmitegemisega harjunud. Enamik neist ei tea, kui palju justkui niisama ootamist see nõuab. Aga meil on hästi. Meil sujub. Ma räägin nagu muidu.
Mirtel ja Agnes tulid ja võitsid. Nemad said kogu loost ilmselt kõige vähem, aga andsid nii palju, et nad ei oska praegu, teadmata konteksti, aimatagi.
Ja Virko, mu malbe mentor, piinaja ja kasvataja, mängis nende papat.
Praeguseks on üles võetud sellised hetked ja inimesed, et ma ei pruugi ette aru saada, millist emotsionaalset pommi me Margusega endile kokku pakime.
See töö on meie tudenginooruse haripunkt.
Riina, Külli, Märdi ja Marjega on tehtud. Mängu jäävad Ain, Kersti, Priit ja hulk alasti inimesi.
Admirali maja esine, elumaja hoov Tõnismäe kandis, õpetaja Thomase kodu
8:00 - 18:00
Riina, Kersti, Külli, Tambet, Mirtel, Agnes, Virko
Magasin 14 tundi ning ärkasin hommikul pool kuus, mõistmata, kas peaksin olema väsinud või reibas. Vanaema vaatas televiisorit ja tegi mulle siis omletti. Tema ärkab juba aastakümneid nii vara ja läheb tööle arstide asju tegema. Vihmasest taksoaknast enne seitset välja vaadates tabas mind täiskasvanulik-romantiline taju rangest varahommiku tööelust.
Hommikud on ausad. See oligi vist tol hommikul seal taksos, kui väljas sadas vihma ja ma olin möödund öö unenäokohtumisest terve päev nahatu ja hell, kui see tunne oli. Õnneks olid mul riided seljas.
Välivõtete ajaks läks ilm vihmaseks ja tuuliseks ning seal, kus näitlejad mängisid, olid lipuvardad, mille trossid pekslesid vastu poste, mängides helile taustaks metalset plaksumist.
Pärast esimese võtte lõppu lendas Riina Hispaaniasse, kuid embas meid enne ja kiirgas Margusele ja mulle oma heameelt ja ärevust. See on hea, kui näitlejatel pole jäle teha. Eestis on ju nii, et ega filmitudengid näitlejaid ei tunne. Ma ei tea, miks see siiani nii on. Elementaarne, et nagu teatrilavastajad, nõnda peavad ka filmirežissöörid teadma, kellega neil tegemist on, kui tegemiseks läheb. Nii me siis Margusega püüamegi olla taibukad ja võimalikult vähe lollid. Kohe, kui näitlejad tegevusetult ringi longivad kusagil grimmitüdrukute ja kohvilaudade vahel, peaks nagu mure tekkima, et graafikus on midagi valesti. Eesti näitlejad pole ka filmitegemisega harjunud. Enamik neist ei tea, kui palju justkui niisama ootamist see nõuab. Aga meil on hästi. Meil sujub. Ma räägin nagu muidu.
Mirtel ja Agnes tulid ja võitsid. Nemad said kogu loost ilmselt kõige vähem, aga andsid nii palju, et nad ei oska praegu, teadmata konteksti, aimatagi.
Ja Virko, mu malbe mentor, piinaja ja kasvataja, mängis nende papat.
Praeguseks on üles võetud sellised hetked ja inimesed, et ma ei pruugi ette aru saada, millist emotsionaalset pommi me Margusega endile kokku pakime.
See töö on meie tudenginooruse haripunkt.
Riina, Külli, Märdi ja Marjega on tehtud. Mängu jäävad Ain, Kersti, Priit ja hulk alasti inimesi.
posted by tndplk # 3:58 PM 
