pksl kpsl

Jaak helistab mulle ja ütleb, et soome kolmandast on "American Beauty". Ühtlasi avastan, et Nelonenist tuleb "Vanilla Sky".

"Beauty't" ma olen vaadanud metoodiliselt. Õpetaja Rein Maran andis selle meile õppefilmiks ja me pidime seda plaanhaaval analüüsima, lahti harutama. Ja "Beauty" on film, mis näitab mulle tarkuseid, mida ma hiljem enam faktitasandil teadma ei pea. Eeterlik tundmustekogum kumab minust koos Newmani helidega läbi ja ma olengi ergastatud, kirgastatud.

Margusega koos olles on eksistentsiaalse olukorra printsiibid selged. Täna ta ütles, et tal on vahetevahel kurb, kui ta mõtleb, et ladvik ongi käes. Me teemegi seda, mida me teha tahame, me pole enam põhikooli jätised. Meil pole küll eriti raha, aga kõik parim ongi praegu ja sellest enamat ei saa. Ma küll ei meenutanud talle, et armastust pole, aga see on teine teema. Lihtsalt see, kuidas me koos õhku tarbime, et elada ja itsitades oma tulevast surmast teadlikud oleme, jätab maailma ilmselgeks.
Ja "American Beauty".

Nii et see, kas ma lähen veel teatrikooli katsetele edasi või jätkan sarja arendamist ei olegi dilemma, nagu ma Laurile pobisesin, kui ta Markusega grillsütt ja liha Selverist ostis. See ei ole probleem, kallis hääbuv inimene.